Скачать с ютуб Mart Helme: Mul on välisminister Margus Tsahkna puhul kahtlus, et ta on mingite ainete mõju all! в хорошем качестве

Mart Helme: Mul on välisminister Margus Tsahkna puhul kahtlus, et ta on mingite ainete mõju all!

Martin Helme: "Ma tahaksin rääkida korraks majanduse elavdamise meetmetest, aga enne seda ikkagi ühe niisuguse suure goebbelsliku vale ümber lükata. Me lakkamatult kuuleme, et meil on mingi laiapindne riigikaitsemaks, mis on vajalik selleks, et meil on nii suured kaitsekulutused. No ei ole noh. Meil on kehtestatud automaks suurusjärgus 230 miljonit, käibemaksu tõus tõi üle 200 miljoni, tulumaksu tõsteti üle 200 miljoni, ettevõtetele tuleb nüüd tulumaks, mis on alla 200 miljoni, siis sellele lisandub järgmine ring käibemaksu-tulumaksu tõusu. Ja see kõik kokku peaks meile ühes aastas riigieelarvesse lisatulu tooma umbes miljardi või natuke isegi peale. Ja riigikaitsekulud on suurenenud meil 200–300 miljoni võrra aastas, mis on, ütleme, sellest veerand või isegi vähem, viiendik. Kuhu see ülejäänud kolmveerand või neli viiendikku läheb? Selle te kandite ju oma rohepöörde peale. Nii et ärge rääkige meile lakkamatult sellest, kuidas kõik on nõus maksma riigikaitsemaksu viis korda rohkem, kui tegelikult riigikaitsele kulub. Ei ole vaja sihukest goebbelslikku valet meile siin ajada. Nüüd, ma tahtsin tegelikult pöörduda selle juurde tagasi: meil oli siin vestlus, kui Kristen Michal küsis peaministri volitusi, ja siis juba oli välja kuulutatud suurettevõtete toetusmeede 160 miljonit eurot aastas. 160 miljonit eurot aastas on nüüd lukku löödud. Ja Keldo on meile ka rääkinud umbes, kuidas see toimub, see on väga spetsiifiline kõik: sa pead olema täpselt nii suur ettevõte ja tegema täpselt seda ja siis sa saad valitsuselt raha igal aastal 160 miljonit. Arvatakse, et umbes kaks ettevõtet aastas seda toetust saab. Ma küsin sama küsimuse, mis ma küsisin siis, kui oli peaministrile volituste küsimine. Kas me juba saame teada, kes on see Reformierakonnale lähedal seisev ärimees, kes selle maksumaksja raha saab?" "Mina tõesti ei arva, et see on teil mõistlik meede. Ma kusjuures ei võta ka tõsiselt seda juttu, et te toetate Eestis ettevõtlust. Teie valitsuse ajal ja teie eelmise valitsuse ajal, Kaja Kallase valitsuse ajal, ju Eestis ettevõtteid suretatakse välja süle ja seljaga, oma kallite elektrihindadega, mida te kõik toetate oma rohepöörde jutuga, ja lakkamatult tõusvate maksudega tapate te ettevõtlust nii, et nagu loogu langeb. Nii et midagi te ei soovi. Ja väga tore oli kuulda, et investor võib olla nii siseriiklik kui välisriiklik, mis tähendab, et ma tulen uuesti selle küsimuse juurde, et kes ta siis on täpsemalt, sest need nii-öelda tingimused on tõesti spetsiifilised, väga spetsiifilised. Jah, kõik võivad konkureerida, aga me teame täpselt, et sinna on tegelikult need tingimused kokku kirjutatud, pidades silmas mõnda ettevõtet, kes juba omab plaani. Mina lihtsalt ei pea mõistlikuks seda, et me korjame kokku miljoni kaupa näiteks huvihariduselt raha või 13 miljoni kaupa emapalgalt raha või lapsega koduse ema käest, kes last kasvatab, tema tervisekindlustuse raha ja siis anname selle kümnete miljonite kaupa ettevõtetele, et neil oleks parem turul tegutseda. Minu meelest see ei ole Eesti majanduse edendamine, minu meelest see on legaliseeritud korruptsioon. Ja kui te aru ei saa, siis välja paistab ta nii, et te olete korraga kilplased ja korruptandid." Varro Vooglaid: "Küsin teilt selle probleemi kohta, millele on hiljuti osutanud ka Riigikontroll, tuues esile, et 2023. aastal jagati valitsuse poolt toetusi sadu miljoneid, isegi võiks öelda miljardeid, sellisel viisil, et riigieelarve seletuskirjast ei nähtu, kellele, milleks ja mil määral neid tuleks jagada. Tsiteerin. 2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alustel plaaniti toetusi jagada. Ja on huvitav, et reformierakondlik valitsus on endale nii-öelda rusikaga vastu rinda tagunud, suure saavutusena selle näol, et Riigikogu poolt jagatavad nii-öelda katuserahad on ära kaotatud. Aga sisuliselt jätkub ju sama praktika, lihtsalt mitte Riigikogu kaudu, vaid valitsuse kaudu ja väga palju suuremas mastaabis. Probleem on esiteks selles, et riigieelarves, selle seletuskirjas ei ole kirjutatud lahti, kellele, milleks ja kui palju kavatsetakse toetusi jagada. Ja teine probleemi aspekt on see, et sadu miljoneid eurosid jagatakse laiali ilma konkursse korraldamata. Jutt käib maksumaksjate rahast, avalikust rahast, mis läheb ilma igasuguste konkurssideta. Seejuures katuserahade jagamine oli ju üks kõige paremini läbipaistvaid asju üldse, täpselt oli teada, on ju nii…"