Скачать с ютуб Presidendi kaardivägi 84 в хорошем качестве

Presidendi kaardivägi 84

Vahipataljon tähistab 84. aastapäeva Sel nädalal tähistas Põhja kaitseringkonna Vahipataljon oma loomise 84. aastapäeva. Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas 11. jaanuari hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga. Seejärel asetasid Vahipataljoni sõdurid kell 12 pärja endise Vahipataljoni ajateenija nooremseersant Kristjan Jalakase hauale Kudjape kalmistul Saaremaal. Nooremseersant Jalakas läbis ajateenistuse Vahipataljonis 2008. aastal ja langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis. "Eesti reservvägi, Kaitseliit ja elukutselised kaitseväelased täidavad koos kaitseväe põhiülesannet, mis on täna ja jääb tulevikus, kaitsta meie oma Eesti riiki. Eesti Vabariigis ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Ühemiljoniline rahvas peab iga päev maailmale tõestama, et me tahame oma riiki omada," ütles 13. jaanuaril toimunud rivitusel peetud kõnes Vahipataljoni endine ülem, kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. "Vahipataljon annab Eesti Vabariigile näo, pannes välja Eesti Vabariigi aukompanii. Vahipataljoni järgi hindavad kroonitud pead ja presidendid, suursaadikud ja teised Eesti külalised Eesti riiki. See on vastutusrikas ülesanne. See on privileeg ja Vahipataljoni sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid on seda auga täitnud." "Palju õnne teile, Presidendi Kaardivägi, järjekordse sünnipäeva puhul," soovis brigaadikindral Terras Vahipataljoni ajateenijatele ja kaadrikaitseväelastele. Kaitseväe juhataja kõnele järgnes Vahipataljoni ülema pidulik vastuvõtt pataljoni võimlas. Vahipataljoni ülema kolonel Kalle Terase kõnele järgnes meenete ja kingituste kätteandmine. Et Vahipataljoni kutsutakse ka Presidendi Kaardiväeks, on seetõttu välja kujunenud pikaajaline traditsioon väeosa aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses pataljoni auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetati täna, 13. jaanuaril kell 11.47 (ennelõunal) pidulikult pärg President Lennart Meri hauale Metsakalmistul. Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ja vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega nr.20 22.01.1993.a. 01.veebruaril 1993. aastal Sisekaitse Valverügemendi baasil.