Скачать с ютуб Väikeauto Vormel-K taastamine (1963), Реконструкция по формуле К, The Restoration of Formula-K. в хорошем качестве

Väikeauto Vormel-K taastamine (1963), Реконструкция по формуле К, The Restoration of Formula-K.

Eestisse jõudis kardisport 1962. a., kui 7. jaanuaril peeti Tallinnas Komsomoli staadionil lätlaste väikeautodega esimene võistlus. Esimeseks võitjaks, nagu ka esimese Eesti kartauto ehitajaks oli Taivo Sapas. Samal aastal ehitati Põltsamaale spetsiaalne kardirada, mis oli esimeseks omataoliseks Nõukogude Liidus, rekonstrueerituna asub see Põltsamaal tänaseni. Peamisteks võistluskohtadeks olid esimestel aastakümnetel siiski tänavarajad, Tallinnas oli populaarseim sõidukoht Pirita Maarjamäe kolmnurk. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1963. a. Kohtla-Järvel. Võisteldi kahes masinaklassis – 125 cm³ kartautodel pälvis meistritiitli Väino Allipere ning 175 cm³ tuli esimeseks vabariigi meistriks Edgar Niilson. Esimestel N. Liidu meistrivõistlustel 1963. a. Moskvas sai Allipere 175 cm³ klassis teise koha. Aasta hiljem, 1964. a. Harkovis esinesid eestlased juba võimsalt – Allipere võitis 125 cm³ klassi Viljar Kargu ees ja Villem Kutsar 175 cm³ klassi Niilsoni ees. Esimeseks Auto-moto föderatsioonile allunud kardisektsiooni juhiks sai Harald Nõmmik. Algusaastate tugevamad kardispordikeskused olid tootmiskoondis “Ühendus”, Kuusalu kolhoos, Tallinna Ekskavaatoritehas ja Põltsamaa. 1964. a. loodi Hillar Pappeli ja Harri Neemelaiu eestvedamisel Tallinna Pioneeride Palee juures kartautode osakond, mis jäi aastakümneteks noortetöö keskuseks. Eesti esimesed kartautod ehitasid kardispordientusiastid ise, hiljem hakati Tallinna Autoremonditehases nr. 1 esimesena Nõukogude Liidus kartautosid seeriaviisiliselt tootma. 1962. a. lõpuks jõudis endale kartauto ehitada 15 meest. Sealt alates kasvas kardispordi populaarsus jätkuvalt, saavutades suurima arvukuse 80-tel, kus võistlejate arv ületas 300 piiri ning huvilisi oli vähemalt teist samapalju. Nüüdseks on üleminekuaeg möödas ja arvukus jällegi tasapisi kasvamas – Eesti meistrivõistlustel osaleb igaastaselt ligemale 100 sportlast.